Stressitaluvuse areng
Stress on primitiivne füsioloogiline reaktsioon, mille ülesandeks on mobiliseerida keha reservjõud, kui elu on ohus. Tänapäevaelus on seda tegelikult harva vaja. Siiski on Eestis, samuti nagu mujalgi läänemaailmas, krooniline stress võrreldamatult suurim haigustamiste põhjus. Mispärast?
Krooniline stress tekib siis, kui inimese vastupanu stressile on madal. Uurimine on leidnud, et stressitaluvus sõltub inimese enesekindlusest ja põhiturvatundest. Psühholoogia on leidnud, et see nõuab väga harmoonilisi, turvalisi ja armastusrikkaid tingimusi lapsepõlves, eriti esimeste 4-7 aasta jooksul. Kuna need tingimused on tänapäeval haruldased, on ka madal stressitaluvus väga tavaline. Sellega on seotud aju ellujäämiskeskuste dominants.
Kui põhiturvatunne on madal, kogeb inimene teadlikult, tihti ka alateadlikult, et olukorrad elus ja tööl on koormavad, rasked või ebaturvalised, kui mitte ohtlikud. See tekitab stressihormoonide kroonilise tõusu, millega kaasneb vererõhu tõus, kui kalduvus vererõhu kasvule on olemas. Vähese turvatundega inimestel on nii madal stressitaluvus, et krooniline stress ja kõrge vererõhk võivad tekkida ka siis, kui nad elavad täiesti rahulikult kodus. " TARGET="">Rohkem sellest.
Kui inimesel on kõrge stressitaluvus, saab ta töötatada dünaamiliselt ja efektiivselt ilma väsimata palju kauem kui siis, kui ta on stressis. Vererõhk on normaalne ja ainevahetus on ökonoomne. Kui aga stressihormoonide tase on kõrge, kulutab keha palju energiat ja aju töötab madalal kvaliteeditasandil (vaadake "Teadvuse areng"). Vererõhk tõuseb ja lihased on pinges.
Kõrge vererõhu põhjuseks on krooniline stress koos teatud geneetiliste kalduvustega veresoontes.
On leitud, et kroonilise stressi korral muutub aju anatoomia selliselt, et säilitada kõrgendatud stressihormoonide taset. See on üks põhjustest, miks kõrge vererõhk ei alane ka siis, kui elutingimused on muutunud rahulikeks ja turvalisteks.
Seepärast on TM-i kõrget vererõhku raviv hästi tõestatud toime märkimisväärne ja ainulaadne. See tähendab, et stressitaluvus on niivõrd kasvanud, et stressihormoonide keskmine tase on pidevalt alanenud ja seetõttu on paranenud ka vastavad, kõrget vererõhku alalhoidvad muudatused ajus. Varem on arvatud, et see ei ole võimalik.
Rootsi lennuväes läbiviidud uuringud näitavad teisest lähtekohast, et TM parandab madala stressitaluvuse algpõhjuse - madala turvatunde. Vaadake "TM arendas stressitaluvust lennuväe pilootide seas" .
Hiljuti on uuest lähtekohast läbiviidud uuringud näidanud, et stressitaluvus areneb TM-i abil kiiresti. Nüüdisaegse tundliku magnetresonantskuvamise "neuroimaging" tehnikaga, mis näitab aju ainevahetust, on mõõdetud aju reaktsioone stressitekitava elamuse (tugeva valu) korral enne TM-i õppimist ja peale selle kasutamist viie kuu jooksul.
Pilt ülal näitab, et aju stress tugeva valu puhul vähenes 40-50% juba peale 5 kuu TM-i praktikat. Pilt näitab aju läbilõiked (arvuti tomograafia abil), ja punakas värv on ajärrituse näitaja. Valu reaktsiooni testimine toimus väljaspool mediatsiooni. Tulemus ühtib teiste uuringutega mis on leidnud olulist stressitaluvuse kasvu TM-i abil.
See on otsene tõend, et TM tõstab stressitaluvust suurel määral. See kinnitab ka, et mediteerijate kogemus, mille kohaselt nad on stressi korral endisest rahulikumad, ei ole hoiaku muutus, vaid on tingitud aju põhilise tööviisi muutusest suurema stabiilsuse suunas. Rohkem selle kohta.
Sellist stressitaluvuse arengut ei saa saavutada meetodidega nagu lõõgastustehnikad, sport, hoiakute või harjumuste muutmine jne. Need võivad stressitaset küll teatud määral ajutiselt alandada, aga need ei eemalda stressitundlikkuse algpõhjust ajus. Seepärast jääb stressitundlikkus alles. Just see määrab tegelikult keskmise stressitaseme.
Stressitaluvuse parandamine nõuab just sellist ajutegevuse sügavat arengut, mida toob kaasa TM .
Kuna TM erineb oluliselt teistest meditatsioonitehnikatest, ei ole arvamus, et teised meetodid mõjuvad samamoodi, teaduslikult õigustatud.
Vaata ka "The effect of Transcendental Meditation on Chronic Stress" (inglise keeles).